Kuidas objektiiv mõjutab portreed
Objektiiv on üks kaamara olulisemaid osi. See määrab, kui lai või kitsas on nägevusväli, kuidas perspektiiv välja nägeb, kui palju saate aine suurendada ja kuidas taust hägustub.
Esmapilgul võib objektiivi valik tunduda keeruline: 24mm, 35mm, 50mm, 85mm, 70–200mm — mida need numbrid tähendavad ja millist varianti vajate? Tegelikult on see palju lihtsam, kui mõistate fookuskauguse kontseptsiooni.
Mis on fookuskaugus?
Fookuskaugust mõõdetakse millimeetrites (mm) ja see mõjutab objektiivi nägevusvälja.
Lihtne reegel:
lühem fookuskaugus → laiem nägevusväli;
pikem fookuskaugus → kitsamini nägevusväli ja tugevam suurendus.
Näiteks 24mm objektiiv hõlmab palju rohkem ruumi kui 85mm. Sellepärast on 24mm hea maastike, arhitektuuri ja reisifotograafia jaoks, samas kui 85mm on sageli kasutusel portreefotograafias.
Oluline on mõista, et fookuskaugus ei ole lihtsalt „suurendus". See mõjutab ka perspektiivi väljanägemist. Laianurkadega objektiiviga võib esiplaan tunduda suurem ja kaugad objektid väiksemad. Pikafookusega objektiivid seevastu visuaalselt ruumi kokku suruvad.
Üks mudel. Üheksa objektiivi. Üks kaader
Mudel istus liikumatult, tema poosaals ei muutunud. Fotograaf astus iga kord kaugemale ja kasutas pikemat objektiivi — nii nägu jäi kaadris samale suurusele. Ainus muutuja siin on kaamara ja mudeli vaheline kaugus, ja objektiivi fookuskaugus kompenseerib lihtsalt seda kaugust.
16mm juures oli kaamera näost vaid mõnikümmend sentimeetrit eemal — nina ja otsaesine olid kõrvust ja lõuast lähemal objektiivile, seega perspektiiv „paisutas" näo keskkohta. 150mm juures oli kaamera mitme meetri kaugusele taandunud — kõik näo punktid olid objektiivile peaaegu sama kaugel, seega proportsioonid ühtlustusid ja tunnused kokku suruti.
Sel põhjusel on „portreed" objektiivid mitte kapriis vaid füüsika: need sunnivad fotograafi säilitama kaugust, mis parimalt inimese nägu jäädvustab.
Laianurkne objektiiv (14–35mm)
Venitab seda, mis on kaamale lähemal — nina tundub suurem, kõrvad liiguvad taakse. 14–24mm juures on moonutus tugev, close-up portreesid selliselt harva tehakse. 35mm poole — pehme, sobib portreeks koos ümbritsevaga. Selle vahemiku põhieelis on inimese ümber olev ruum, mitte nägu ise.
Standardne (50mm)
Näo proportsioonid näevad välja loomulikud, peaaegu nii nagu inimsilm neid näeb. Universaalne valik, kui te ei soovi „efekti" vaid tõde.
Portree (85mm)
Zanri klassika. Surutab kokku näo tunnused, muudab näo kitsamaks ja peenemaks, pakub head tausta hägusust. Stuudioportree standard.
Pikafookusega objektiiv (105–135mm)
Veelgi tugevam kokku surumise efekt, taust peaaegu täiesti häguses. Täiuslik peidetud kaadrite jaoks kaugelt — pulminad, fotojournalistika, kui te ei soovi keegi inimese isikolikku ruumi häirida.
Millist objektiivi valida?
Parim valik algab mitte kaubamärgist, vaid sellest, mida täpselt te fotograafisite.
Maastike ja arhitektuuri jaoks vaadake 14–24mm.
Reisifotograafia ja tänavafotograafia jaoks on head universaalsed valikud 24–35mm.
Igapäevase fotograafia jaoks — 35 või 50mm.
Portreedele — 50, 85 või 135mm.
Spordi ja metslooduse fotograafia jaoks — 70–200mm ja pikemad fookuskaugused.
Ja kui teil on vaja üks objektiiv „kõigeks", arvestage paindliku zoomiga, nagu 24–70mm või 24–105mm.
Kõige tähtsam on ära otsida mitte „parima" objektiivi, vaid leida see, mis vastab teie fotograafia stiiliga. Vahel võib lihtne 35mm või 50mm andada fotograafi arengule palju rohkem kui kallis objektiivide suur komplekt.